Soomer põder. Lapimaa 2007.
Puhhi talvepäevadele sõites tuli jutuks Draamateatris mängitav "Soome hobune", mida ka paar kohalviibijat näinud olid. Emotsioonid olid valdavalt negatiivsed, etendus pidi olema tüütu ning veniv, labaste naljade ja kehva teostusega ning üldse oleks mõistlikum etenduse ajaks endale mingi teine tegevus leida.
Teisalt muutis sutsu ettevaatlikuks tüki suur menu kodumaal, pealegi hankisime piletid läbi sellise seltskonna, kes käivad pigem Baskini teatris "tordiga tagumikku ja jalaga näkku" komöödiaid vaatamas. Aga samas piletid olid juba olemas, kallis raha makstud ja eks ikka on ju tore teatris käia. Läksime siis vaatama ja...
...tagantjärele ütlen, et etenduse vahelejätmine oleks olnud üks äärmiselt suur eksitus! "Soome hobune" räägib sellest, kuidas põhjamaa kolkakülla Euroopa Liit ligi hiilib, kuidas lihtne inimene ei saa aru, miks on äkki esmapilgul veidrad nõuded ja karmid karistused seatud, miks äkki peab spetsialiseeruma ja hakkama "uut süsteemi" kasutama. Seda kõike näidatakse läbi maainimese lopsaka huumori, mis võib mõnikord tõepoolest labane tunduda aga nagu on Hašek Švejk'i esimese osa järelsõnas ütelnud, et "elu pole peente kommete kool". Elu ei ole alati ilus, inimeste kõnepruuk võib pirtsaka linnapreili jaoks tõepoolest tunduda häirivalt otsekohene ja mõnikord lausa solvav. Aga jällegi - sellised ju inimesed on ning põgusal vaatlemisel tõepoolest ei näe, et bravuurika ja tüsedat nalja viskava pealispinna all on peidus samasugune inimene nagu iga teine, oma väikeste õnnestumiste, altminemiste ja muredega.
Netist leiab tüki kohta mitmeid arvustusi, "Sirbi" oma võtab hästi kokku kaks äärmust, mida kohtab. Ühed kiidavad etendust taevani, teised ei ole sellega teps mitte nõus - ja see näitabki minu jaoks, et etenduses on iva! Iva, milleni iga kriitik ei pruugi küündida või mis pole lihtsalt tema maitse.
Eriti eredalt jäi meelde Ita Everi mängitud Mamma, kes esindas vana ehedat maainimest - särtsakas, suudab ka kehvades olukordades huumorimeele säilitada ning kriisisituatsioonist kaine peaga välja tulla. Mamma terava keele eest polnud keegi kaitstud ning seda rohkem oli publikul saalis nalja kuni etenduse teise pooleni, mil muidu jandi poole kiskuv lavastus võttis tõsisemad noodid ning etenduse alguses väljahõigatud probleemid hakkasid rõhuma. Etenduse lõpp saabus minu jaoks väga järsku, pauk tuli selgest taevast ning kui ühtäkki tuled kustusid siis istusin mitu head sekundit tummalt oodates, et: "Äkki ei läinud nii! Mingi lootus peab ju ometi olema!"
Tegemist võib olla viimase blogipostitusega enne esmaspäeval algavat Uus-Meremaa matka algust. Kui varem ei kohtu siis kuu lõpus olen tagasi koos uute piltide ja juttudega. Peatse jällenägemiseni!
Categories & Tags
Category: [Loomad]Tags: kuusamo lapi lapimaa põder soome
EXIF
Focal Length: 200 mmExposure: 1/320 sec
Aperture: f/6.3
ISO: 200
Camera Model: PENTAX K100D
Comments on Soomer põder. Lapimaa 2007.
Add Comment